Jõgevamaal leidub palju huvitavat. Käesolevas postituses leiavad kajastamist Jõgevamaa tuntuimad muuseumid, teemapargid, käsitöökojad. Meie rännakut mööda muuseume ei saa pidada põhjalikuks ülevaateks, kuna selles postituses annan lihtsalt lühikese ülevaate sellest, mida Jõgevamaa teda väisavale külalisele pakub kui rääkida muuseumitest, sest eks ole muuseumid ühed turistide meelispaigad. Arvatavasti seetõttu, et sealt on võimalik võrdlemisi lühikese ajaga saada hea ülevaade sinna koondatud esemete kaudu piirkonna ajaloost.
Meie rännakut mööda muuseume pean sobivaks alustada kohtadest, mis annavad aimu eestlaste elu-olust varasematel aegadel, kuna ajalugu on see, mida Jõgevamaal jagub küllaga. Sellisteks kohtadeks on talumuuseumid, mida Jõgevamaal on päris mitu. Võtikvere külas asub Jürissaare talumuuseum. Sealses muuseumis saab näha 20. sajandi alguse talumaja, mis on sisustatud ajastule vastava mööbliga, samuti Võtikvere mõisakompleksist säilinud aedu, hobusetalli, lauta ja heinaküüni. Talumaja ilmestavad ruumidesse paigutatud inimesesuurused nukud. Ühes toas õpib laps vanaema ketramisevurina ja vanaisa kandlemängu saatel lugema, teises ajab sulane käsikivi ringi, samal ajal kui perepoeg vestab tünnivitsa ja minia koob kangast. Kassinurme külas asuv Nurga koduloomuuseum kajastab endisaegset küla eluolu külaelanike annetatud esemete ja fotode kaudu. Muuseumis tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi ja muuseum on eelkõige kooskäimiskohaks külarahvale endale. Paduvere külas asub Paduvere talumuuseum, kus asub kaks õlgkatusega hoonet: 18. sajandi algusest pärit ait ja sama sajandi lõpust pärit rehielamu. Hoonetes, mis on kohale toodud ümberkaudsetest küladest, on näha hulgaliselt endisaegseid tööriistu. Muuseumikompleksi kuulub ka laululava, mistõttu on muuseum suvel hinnatud rahvapidude pidamise ja näitemängude etendamise paik. Tabiveres asuva Tabivere vallamuuseumi ülesandeks on säilitada ja tutvustada piirkonna ajalugu. Kajastatud on Eesti Vabariigi sünd, Vabadussõda, II maailmasõda, tuletõrje-, kooli- ja spordiajalugu ning okupatsiooniaegne kolhoosielu. Üks väljapanek tutvustab kohalikku haridus- ja seltsielu, kus tähtsat osa etendas Äksi pastor Otto Wilhelm Masing ja mitmed keeeteadlased. Muuseum asub hoones, mis 1858. aastal ehitati ümber hobupostijaamaks. Muuseumi õuel asub ait, kus on taas võimalik näha vanu põllutööriistu ja majatarbeid. Raatvere külas asub Veskimetsa talumuuseum, kus on võimalik näha 19. sajandil ja 20. sajandi keskpaigani kasutusel olnud tööriistu, tarbeesemeid, mööblit, talus valmistatud riideesemeid, raamatuid ja pildialbumeid. Muuseum on eriline seetõttu, et põlluseljakul asub muistne rauasulatuskoht ja 11.-12. sajandi maa-alune kalmistu.
Teiseks, mida Jõgevamaal leidub hulgaliselt, on kaunis loodus. Esimesena pean siin paslikuks mainida Endla looduskaitseala. Männikjärve raba lähedalt, mis muistendi järgi olnud Kalevipoja kaev, algab looduse õpperada, mis juhatab huvilise Eesti suurima soojärveni – Endla järveni. Endla järve ümbrust soovitaksin külastada eriti linnusõpradel, kellele meeldib neid vaadelda või fotograafidel, kellele meeldib linde pildistada, kuna Endla järv on tuntud ka oma linnurohkuse poolest. Elistveres asub loomapark, mis tutvustab metsloomi vüimalikult looduslikes tingimustes. Elistveres saab tutvuda mitmete kaitsealuste taimeliikidega, loodusradade äärsed taimed on etiketitud, loodusraja uuemal osal saab tutvuda kobraste eluviiside ja muu metsaelustikuga. Elistvere loomapark on ühtlasi Natura 2000 hoiuala. Omamoodi looduslik vaatamisväärsus, eriti eestlastele, asub ka Jõgeva lähistel Kassinurmes. Seda seetõttu, et seal asub meie esivanemate muistne pühakoht – hiis, mis ühtlasi on ka üks vanimaid Eestimaal. Looduse-, muististe- ja terviserajal on võimalik tutvuda mitmekesise loodusega ning nautida kauneid vaateid vooremaastikule. Lisaks on hiiekoht praegu populaarne noorte ajaloohuviliste seas, kes korraldavad seal muistseid sõjamänge, elustavad vanu rahvakombeid ja tähistavad rahvakalendri tähtpäevi. Kassinurme muinasasula on rajatud seitse tuhat aastat tagasi ja linnus 2 tuhat aastat tagasi. Luual asub Luua Metsanduskooli arboreetum, mis on rajatud taimegeograafilise põhimõtte järgi Euroopa, Siberi, Kesk-Aasia, Kaug-Ida ja Põhja-Ameerika osakondadega. Praeguseks on kollektsioonis umbes 500 liiki ja vormi puid ja põõsaid. Peamiselt roosidele on aga pühendatud Põltsamaa roosiaed, mis pakub võimalust korraldada ekskursioone, mille käigus tutvustatakse erinevaid roosisorte, nende ajalugu ja nendega seotud legende. Roosiaed on avatud juunist septembrini, mil on rooside õitsemisaeg. Suve keskpaigas külastades avaneb roosiaias ringiliikujale ilus vaatepilt sadadest õitsevatest roosipõõsastest, mida soovi korral saab soetada kohapeal asuvast müügikohast. Külastada tasub ka Saare mõisa, sest Saare mõisa südames asuvad Eestimaal ainulaadse kompositsiooniga park, Saare saialille keskuse ürdiaed, kus eksponeeritakse 150 erinevat maitse-, ravim- ja vähelevinud toidutaime, ning Saarjärve maastikukaitseala loodusrajad. Ühtseks kompleksiks ühendab eraldiseisvad objektid 800 meetri pikkune mõisaaegne pärnaallee.
Kolmandaks mainiks ära mõned käsitööd ja kunsti ning haridust tutvustavad paigad. Jõgeva linnas asub muuseum-külastuskeskus, mis täpsemalt öeldes asub tuntud poetessi Betti Alveri sünnikodus. Muuseumi eesmärk on väärikalt jäädvustada Betti Alveri ja Alo Mattiiseni mälestust, tutvustada nende loomingut, koguda ja vahendada Jõgeva linna ajaloo- ja kultuuripärandit. Saare külas asub Kalevipoja muuseum. Eesti rahvuseepose nime kannab muuseum seetõttu, et Saarel on Kalevipojaga seotud puhkepaigad, künnivaod, lingukivid, allikad, sood, hobuse jäljed, mõõk Kääpa jões ja palju muud. Lisaks on muuseumis pühendatud kolm tuba tutvustamaks Kalevipoja materjale. Muuseumis asuvad ka haridusetuba (tutvustab Eesti ja paikkonna hariduselu), käsitöötuba (tutvustab naiste käsitööd ja –vahendeid), kodulootuba (tutvustab esivanemate tööriistu, toidunõusid ja mööblit), Eesti Vabariigi tuba (tutvustab Saare valla elanike tegevust ja seltsielu) ja kong (on näide nõukogude võimu vägivallast Saare valla inimeste vastu). Kuremaa järve kaldal asub iidse pargiga mõisakompleks, mis eksponeerib põllumajandusliku hariduse ajalugu Kuremaal. 1986. aastal sai Kuremaa loss põlengus tugevalt kannatada, kuid on tänaseks taastatud, kui kahjuks hävisid kõik puitkonstruktsioonid. Praegu asuvad selles klassitsistlikus hoones õppeklassid, klubiruumid ja muuseumituba. Kursis tasub uudistada Eestis ainsana säilinud kirikumõisa hoonete ringi – pastoraati koos kõrvalhoonetega. Pastoraadis, ehitatud 1817. aastal, asub kihelkonna muuseum. Hoonel on haruldased mantelkorstnad ja topeltpalkseinad. Kirik ehitati 1648. aastal ning sellel on kaksteist nooljat ehistorni, mis tähistavad 12 Kristuse apostlit. Oskar Lutsu „Kevade“ huvilised ei tohiks külastamata jätta Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi. Lisaks koolihoonele tulevad tuttavad ette kooli õuel asuvad köstri õunaait ja tõllakuur ning kiriku kaldanõlval asuv saun. Samuti jõeke, kuhu Tõnnisson parve uputas. Põltsamaa vallas Kaarlimõisas asub Aleksandrikooli hoone, mille eksponeeritavad materjalid annavad ülevaate Aleksandrikoolist kuni tänase koolini. Põltsamaa linnas asuv Põltsamaa muuseum asub tõeliselt suursuguses ja suure ajalooga paigas – iidse ordulinnuse müüride vahel. Muuseum tutvustab Põltsamaa linnuse, linna ja kihelkonna kuulsusrikast minevikku: Põltsamaad kui kunagist Liivimaa kuninga residentsi ja Liivimaa kuningriigi pealinna, 18. sajandi hurmavat rokokoolossi, Põltsamaad kui 18. sajandi õitsevat kultuuri- ja tööstuskeskust. Põltsamaal andis kodu-uurimise rajaja A. W. Hupel välja esimest eestikeelset ajakirja „Lühhike Õppetus“. Samuti on muuseumis võimalik kududa kaltsuvaipa ja mängida harmooniumi. Jõgeval asub akvarelligalerii Kala, mis tutvustab Läänemeremaade tänapäevast akvarellikunsti. Näitusel on maale Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Venemaalt ja Eestist. Lustiveres asub käsitöökoda, mis tutvustab lähemalt sepatööd – Jaak Krivini sepatöökoda. Sepp Jaak on käinud sepatööd tutvustamas mitmetel üritustel üle Eesti, teinud sepiseid alates naelast kuni suurte väravate-aedadeni, teinud koostööd Tauno Kangro, Tõnu Arraku ja Georg Bogatkiniga. Laiusel asub käsitöökoda Kuldne Õlg, mis tutvustab erinevaid õle-, roo- ja kasetohuesemeid. 1998. aastast korraldatakse muuseumis suvelaagrit, mille kolmekordne osaleja ülendatakse õlemeistriks. Selle juurde kuulub traditsiooniline tseremoonia, kus tulevane õlemeister põlvitab rukkivihu ees ja annab vande, parem käsi südamel ja vasak viljavihul. Palamusel asub klaasikoda, mis võimaldab klaasikunstiga tegeleda nii klaasikunstnikel kui ka sellest huvitatutel, lisaks õpetatakse portselanimaali, nahakunsti, keraamika tehnikaid. Plaanis on alustada vanade monumentaalkunstide õpetamist, milleks on mosaiik ja freskomaal.
Peipsi järve läänekaldal elavad juba üle 300 aasta vene vanausulised, kelle omanäoline kultuur ilmestab Jõgevamaad ja kutsub inimesi uudistama üle Eesti. Mustvee vanausuliste koduloomuuseum annab ülevaate vanausuliste kultuurist eile ja täna, pakub võimalust Peipsi järve kalda elanike ajalugu ja nende igapäevast elu tundma õppida. Eksponeeritud on suur hulk samovare, triikraudu, vanausuliste rõivaid, tarbeesemeid, mööblit ja kalapüügiriistu. Rajal asub vanausuliste palvemaja. Palvelas on kokku 11 ruumi: esimesel korrusel asuvad köök, töökoda-õppeklass, hoiuruum, eluruum, väike palveruum; teiselt korruselt leiab neli eluruumi, raamatukogu ja suure palveruumi. 1887. aastal asus Rajale elama ikoonikirjutaja Gavrill Frolov, kes asutas koguduse raamatukogu, kuhu kuulub mitmeid haruldasi teoseid. Samuti õpetas õppeklassis lastele ikoonikirjutamist ja vanaslaavi keeles lugemist-kirjutamist, samuti vanaaegsete noodimärkide järgi laulmist. Töökoda-õppeklassis valmistati ka küünlaid.
Kuna alustatud sai ühtmoodi ajalooga, siis lõpetada võiks teistsugusega. Juba sai mainitud, et Põltsamaal asus Liivimaa kuninga, kuningas Magnuse residents. Ka Laiuse ordulinnus on võõrustanud üht kuninglikku verd meest - Põhjamaade üht kuulsaimat kroonitud pead, sõjakat Karl XII, kes seal talvitus ning oma sõduritega pooleldi treeninguks ja pooleldi lõõgastuseks lumesõda mängis. Ordulinnus ise on arvatavasti 14. ja 15. sajandi vahetusel põllukivist ja tellisest ehitatud laagerkastell, mida esmakordselt mainiti 1406. aastal. Kärde külas asub aga Kärde rahumajake, mis on unikaalne arhitektuuri- ja ajaloomälestis. Rahvapärimuste järgi allkirjastati seal 1661. aastal rahuleping, mis lõpetas 1656-1658 kestnud Vene-Rootsi sõja. Arvatavasti allkirjastati leping siiski mõisamajas või telkides, nagu tollal kombeks. Arvatakse, et kohalik mõisnik püstitas rahumajakese hiljem ise, et tähistada rahu sõlmimise paika. Miks selline arvamus on tekkinud, on igal ühel endal võimalik avastada külastades Kärde rahumajakest. Kärde mäelt avaneb hea ilmaga ka suurepärane vaade naabermaakonna Virumaa kõrgeimale tipule Emumäele ja loodes avaneb Jõgevamaa kaunis Endla vetepeegel.
Siinkohal võikski joone alla tõmmata. Loomulikult ei tasu arvata, et siin on toodud ära kõik külastamist väärivad muuseumid, käsitöökojad, teemapargid, kuid siin on toodud ära ehk tuntumad paigad, mida võiks kindlasti külastada. Loodetavasti tekitab nende paikade külastamine üksnes suurema isu Jõgevamaa avastamise järele ning seejärel saavad külastatud ka kohad, mida antud postitus veel ei puuduta.
Kasutatud on informatsiooni, mis pärineb alljärgnevatest teostest:
Aili Kalavus „Jõgeva maakonna vaatamisväärsused“
Indrek Rohtmets „Kultuurilooline Eestimaa“
Vaade Põltsamaa Nikolai kirikule väljastpoolt kindlusemüüre.
Põltsamaa Nikolai kirik kindlusest vaadatuna.
Vaade Põltsamaa jõe kaldal asuvale kunagisele vesiveskile, mis tänaseks on lagunenud.
Lustivere mõisakompleksi neogooti stiilis härrastemaja
Kündva Kalevipoja kuju Põltsamaal
