Jõgevamaa köök

Kuna üle terve Jõgeva maakonna puudub ühtne köök, ikka on mõnes maakonna osas midagi teisiti, siis esmalt on mõttekas jaotada maakond osadeks. Selleks võtaks ette 19. sajandi kihelkondade kaardi ning jaotuseks saame: Ida Jõgevamaa (Torma, Kodavere ja Maarja-Magdaleena kihelkond), Kesk-Jõgevamaa (Laiuse, Palamuse, Kursi, Äksi kihelkond) ja Lääne-Jõgevamaa (Põltsamaa kihelkond).

Ida-Jõgevamaa
Tähtsal kohal on kala ja kalatoidud, seda juba 19. sajandi lõpust, kui kalurid rannas püttidega kiisku müüsid. Kiiska söödi keedetult kui ka hautatult, enamasti koos värskete kartulitega. Maiusroaks peeti puruks tambitud havimarjast valmistatud piimasuppi. Havimarja lisati ka jahule ning küpsetati koogiks. Ida-Jõgevamaal on palju Vene vanausulisi, kes paastuajal liha ja piima asemel söövad kerget toitu, näiteks putru taimeõliga, hapukapsasuppi seente või peipsi tindiga, kaerakiislit, mustrõigast õliga. Üheks traditsiooniliseks toiduks on paska, piirkonnale iseloomulik oli ka kaerast valmistatud kama ja seente kasutamine toitude valmistamisel juba 19. sajandil. Matustel pakuti kutjaad, uhhad või kapsasuppi, magusaid pirukaid ja kaerakiislit, kunagi ei pakutud liha. Kihelkonnakõrtsides pakuti kuuma õlu ning odra- ja rukkijahust pannkooke ehk pannipliinuskeid. Populaarne pulmade või külakosti toit oli kalapirukas, pulmade lõpus pakuti põhjakõrbenud kartulisuppi.

Kesk-Jõgevamaa
Vaesemates peredes oli põhitoiduks kiisk, mida osteti Peipsi äärest. Jõukamates peredes söödi igapäevaselt leiva kõrvale erinevaid putrusid ja leemesid, näiteks körti või rasva ja lihatükkidega jahukastet ehk jahusöösti. Sarnaselt Ida-Jõgevamaale valmistati ka siin kaerakiisleid, mis oli põhitoit töö tegemise juures, näiteks sõnnikuveo juures. Samuti valmistati odra- ja rukkijahust väikeseid pannkooke, kuid siinkandis nimetati neid lusikakookideks. Odra- ja rukkijahust valmistati veel ka tõrre sees piimarokka ehk körti, mida tavatseti juua jaanipäevast kuni mihklipäevani ning võeti ka heinamaale kaasa. Levis tee ja kohvi joomine, mida perenaised ise teraviljast, siguritest ja hernestest tegid. Selleks sõtkuti tihke taigen, millest vormitud pätsikesed küpsetati, kuivatati, jahvatati ja röstiti. Pulmades joodi sooja õlu, mida kutsuti kütuseks, või pakuti õllepudi – soe õlu, mille sees on leivatükid, mesi või siirup.

Lääne-Jõgevamaa
Piirkondlikuks eripäraks on suure reede ja laupäeva toit, milleks oli üksnes kaerakisell. Pulmade ajal enne pruudi kojusõitu kattis peiupoiss vankrisse laua, kus auras soe õlu muna ja meega. Kartulitest, jahust ja hapupiimast valmistati Põltsamaa riivikooki. Toidule lisati soolapekikuubikuid, näiteks nii riivikoogile kui ka lihaleivale.

Jõgevamaal tavatseti õllekapa taga jorutada:
Olge terve, õllepruulid,
kes on teinud hea õlle!
Mina mekin meelta mööda,
katsun kapaveeri mööda,
tõstan toopi jõudu mööda.

Ja toidu eest tavatseti tänada sõnadega:
Aituma pereisale,
aituma pereemale!
Nüüd olen suppi suuni täide,
mikki-makki maani täide,
õieti otsani õluta!

Kel on soovi kodus Jõgevamaale iseloomulikke toite mekkida, võib proovida mõnd alljärgnevat retsepti:

Kaerakiisel: kaerahelvestele vala leige vesi, sega puulusikaga hästi läbi ja pane sooja kohta hapnema. Hapnemise kiirendamiseks võib segule lisada leivatükke. Kui segu on hapu (soojas kohas 1-2 päeva pärast), kurna läbi sõela, lisa vajaduse korral natuke vett, vala saadud jahune vedelik keedunõusse ja keeda pidevalt segades, kuni segu muutub paksemaks kiletaoliseks pudruks. Seejärel maitsesta kas soola, suhkru või võiga. Soovi korral pane võisilm keskele. Kuumalt süüa piima ja võiga, külmalt suhkruga.

Palamuse piirakas: rulli rukkileivataigen lauale lahti 1-1,2 cm paksuselt ja peale pane sibulaga praetud liha. Taigna ääred tõsta keskele täidise peale, määri veega ja vajuta kinni. Päts tee käega siledaks ja küpseta ahjus.

Põltsamaa riivikook: riivi kartulid ja pigista mahl välja. Mahla põhja settinud tärklis sega riivkartuli hulka, lisa jahu ja hapupiim, nii et taigen oleks parajalt vedel. Taigen kalla rasvaga määritud ahjuvormi ning puista peale pisikesi soolapekikuubikuid. Küpsetatakse ahjus.

Herne- või oapuder ehk töntska: leota herneid või ube külmas vees 6-8 tundi, pane leotusveega keema, lisa hiljem natuke lihaleent. Suru puulusikaga pehmed herned katki ja maitsesta. Prae pekikuubikud koos sibulaga ja sega pudru hulka. Süüa kuumalt, lisandiks suitsuliha või keedetud searibi ja valge kaste või piim.

Rosinasupp: keeda piim, rosinad ja suhkur koos, sega 2-3 sl tärklist poole klaasi piimaga ja lisa hiljem supile. Keeda veel natuke pidevalt segades, kuni supp paksuks läheb. Ja ongi valmis! Süüa marjamahlaga!

Kasutatud on raamatuid „Eesti rahvusköök“ A. Kersna, S. Rekkor, R. Piiri, D. Aarma, Õ. Aavik, I. Luigas, E. Vendla, I. Rego; ja „Möödunud aegade lood. Jõgevamaa kihelkonnad XIX sajandil“ S. Pallo, T. Lind, K. Paavel, T. Puusepp, R. Tänav.