Jõgevamaa taluhäärberid

Jõgevamaal asub ka hulgaliselt taluhäärbereid, mille uhke välimus kõneleb külastajale kunagisest talu võimsusest ja hiilgusest. Häärberid on küll aja möödudes natuke kannatada saanud, kuid mitmed on tänapäeval renoveeritud ning kasutuses.

Kassema külas asub Ostrati suguvõsa kolmehobusetalu Laaneposti. Taluhäärber on puidust lihtne traditsioonilise ilmega hoone, mis on ehitatud 1930. aastail. Talust on pärit vandeadvokaat ja rahukohtunik, Eesti Asutava Kogu liige Juhan Ostrat. Talu kuulus Kudina mõisa alla ning 19. sajandil asus Maarja-Magdaleena kihelkonnas.

Pärnu talu asub endise Luua mõisa maadel (Palamuse kihelkonnas) ning oli üks esimesi päriseksostetud talusid endisel Tartumaal (praeguse Jõgevamaa alad). Taluhäärber on omapärase arhitektuuriga, üleskrohvitud tellishäärber, mis on ehitatud 1880. aastail. Häärberil on esinduslik kaaruksega kivitrepikoda ja viilul paariskaaraknad.

Turve talu asub Visusti mõisa maadel (Äksi kihelkonnas) ning kuulus Johannes Sikkarile, kes oli nii põllumees kui ka majandus- ja riigitegelane, Riigikogu III, IV ja V koosseisu liige, Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse peaministri asetäitja ja siseminister. Laudvoodriga traditsionalistlik taluhäärber on ehitatud 1924. aastal. Alumiselt korruselt võib leida viis tuba, köögi, veranda, kaks esikut ja sahvri. Maja on renoveeritud aastatel 1999-2003.

Vidriku talu asub Selli mõisa maadel (Simuna kihelkonnas) ning kuulus Gustav Johansonile, kes tegeles peamiselt linakauplemisega. Häärber esindab historitsistlikku stiili, milles on ka neorenessanssi sugemeid. Hoonel on kaks otsarisaliiti. Kõige esinduslikum ruum oli kõrgete tiibustega 56 ruutmeetri suurune maalitud peegelvõlvlaega saal, kus paiknesid karniisidega valged kahhelkiviahjud. Hoone on arvatavasti ehitatud 20. sajandi alguses.

Põltsamaa kihelkonna maadel, Adavere mõisa endistel maadel asub Aru talu. Talu asub kohe Adavere tuuliku vastas, vanasti nimetati seda ka Aru kõrtsiks, kuna häärber on ehitatud vanasse kõrtsihoonesse. Kivikatusega elumaja ilme määrab kõrge viilkatusega ja nelja aknaga ärkel, mis toetub maja seinajoonest eenduvatele puupostidele.

Kuremaa mõisa maadel endises Palamuse kihelkonnas asub Kolli talu. Taluhooneks on pikk liithoone maakividest talli- ja tõllakuuriga ning palkidest elamuosaga. 1905. aasta paiku toad tapeediti, hiljem asendati tapeet krohvile maalitud juugendlike lae- ja seinaornamentidega. Hoone on renoveeritud.

Endises Torma kihelkonnas Tarakvere mõisa maadel asub Lille talu. Häärber on ehitatud 1930. aastatel moes olnud Velbri maja eeskujul. Majal on suur täiskelpkatus ning neli lihtsat katuseuuki. Esimese korruse paremas nurgas on pikk lintaken.

Laiuse kihelkonna maadel Vaimastvere mõisa territooriumil asub Villemi talu. Sellel 2-hobuse talu maja on püstpalkidest ülekrohvitud, millel on täiskelpkatus. Esimesel korrusel on kaks tuba, töötuba, magamistuba ja suur elutuba. Elutoast avaneb ka uks lahtisele rõdule maja paremas otsas. Lisaks on majas avar köök, kaks sahvrit ja käimla. Üks tuba on ka katusekorrusel.

Laiakase talu asub Kärde mõisa territooriumil Laiuse kihelkonnas. Talu elumaja on väga kõrge katusega puumaja, majale lisab ilmet neljale kuuekandilisele kaarjalt paigutatud betoonsambale toetuv püramiid ja katusega kinnine rõdu hoone esiküljel. Hoone ühes otsas asub kumera esiküljega veranda, mõlemal küljel katusel on uugid. Hoone katus on mõisapäritolu – nimelt pärineb see Kärde mõisa tänaseks lammutatud hoonelt. Majja pääseb verandalt, peauksest ja tagauksest.
Mätiku talu asub endistel Jõgeva mõisa maadel Laiuse kihelkonnas. Maja välimus on lihtne, viilkatuse ja valgekskrohvitud seintega palkmaja. Omanäoliseimaks detailiks oli juugendlik tiibuks, mis tänaseks on vahetatud lihtsama ukse vastu. Siiski on säilitatud ka vana tiibuks.

Laiuse kihelkonnas Jõgeva mõisa endistel maadel asub ka Reinu talu. Maja meenutab pikka rehemaja, millel on kolm korstnat ja poolkelpkatus. Puidust maja sissekäigu ees on lahtine viilkatusega trepikoda. Sarnasust rehemajaga suurendab ka madal sokkel.

Maarja-Magdaleena kihelkonnas Saare mõisa maadel asub Saaresepa talu. Maja on püstpalkseintega ning on krohvitud nii seest kui ka väljast. Eripära lisab majale tagaküljel asuv ärkel, millel on kaarkatus – eeskujuks olnud Saare mõis. Majas on neli tuba ja köök, esiku kaudu pääseb keldrisse ja sahvrisse.

Kursi kihelkonnas Härjanurme mõisa maadel asub Saarevälja talu. Ristnurgaga palkmaja on ehitatud 19. sajandi lõpus, mida on korduvalt ümber ehitatud. Esiküljel on suur klaasveranda ning selle kohal katuseärkel. Hiljem on juurde ehitatud vasakpoolses otsas paiknev esik, mille lamedal katusel on rõdu.

Laiuse kihelkonnas Kuremaa mõisa maadel asub Uuetoa talu, mille hoone on vanapärane. Poolkelpkatusega hoone eripäraks on katteliistuga püstlaudis. Esiküljel on lahtine kaldkatusega trepikoda, mille kohal samuti kaldkatusega ärkel. Maja otsas asub lauduks.

Õimu talu asub Roela mõisa maadel Palamuse kihelkonnas. Hoone on historitsistlike detailidega viilkatusega palkmaja, mis väljast vooderdatud rõhtlaudisega. Esiküljel asub klaasveranda, mille kohal katuseärkel. Teine sissepääs majja asub maja otsas kaarlaega keldriesiku kõrval. Esimesel korrusel on köök, saal ja kolm tuba.

Kasutatud on järgnevaid raamatuid:
„Eesti taluhäärberid“ H. Pärdi
„Eesti taluhäärberid. 2. osa“ H. Pärdi