Jõgevamaa mõisad

Eesti on tuntud kui mõisate maa, siin on olnud üle 1000 mõisa. Paljud neist on tänaseks hävinud või varemeis, paljudes asub kool, muuseum, käsitöötuba, hotell, restoran või midagi muud. Osa neist paljudest mõisatest on mahtunud ka Jõgevamaale ning järgnevalt lühike ülevaade Jõgevamaa kaunimatest säilinud mõisatest.

Adavere mõis asutati Põltsamaa lossi maadele 17. sajandi teisel poolel. Praeguse historitsistliku häärberi lasi ehitada mõisa viimane omanik Eduard von Wahl. Massiivse paekivist peahoone juures on kasutatud vanu silindervõlve. Kõrge sokliga ühekorruselisele hoonele annavad monumentaalsuse kesksed risaliidid. Säilinud on algsed väärispuidust uksed ja mõned ahjud. 19. sajandi lõpul ehitati peahoonega sarnased kahekorruseline töölistemaja ja ait-kuivati. 18. sajandil rajati mõisa park ja iluaed, mille juures kasutati Peterburi aedniku teenuseid. Alates 1928. aastast tegutseb mõisas kool. Käesoleval sajandil puhastati peahoones välja juugendmaalingud. 2004. aastal lõppesid mõisas mahukad restaureerimistööd.

Kudina mõisat on mainitud juba 15. sajandil. Hoone on ehitatud punastest tellistest, ühekorruseline peahoone esindab historitsistlikku stiili. Teine korrus on üksnes keskrisaliidi laiune ning sinna viib malmist keerdtrepp. Nii ees- kui tagaküljel võimalik näha klaasitud verandasid. Mõisa läheduses paiknevad ka vähesed säilinud kõrvalhooned. Alates 1999. aastast kuulub mõisahoone eravaldusse.

Kuremaa mõisast on teateid juba 16. sajandi algusest. Praegune järelklassitsistlik härraseelamu valmis 19. sajandi II poolel. Algselt olid hoone keskosa ja tiivad kahekorruselised, mida ühendasid ühekorruselised galeriid. 1935. aasta pealeehitusega muutus kogu hoone kahekorruseliseks. Esimesel korrusel on saal ja teised esindusruumid, kus võib näha strukkdekoori, kahhelahje, karniise. Palju on säilinuid kõrvalhooneid: peahoone taga asuvad valitsejamaja, tall-tõllakuur ja ait; peatee ääres asuvad meierei ja laudad; järve kaldal mõisatööliste majad. 1921. aastast tegutseb mõisahoones ametikool ja Kuremaa lossi muuseumituba. 1986. aastal puhkes hoones tulekahju, pärast mida hoone renoveeriti.

Lustivere mõis oli Põltsamaa lossipiirkonna osa, iseseisva valdusena esmakordselt mainitud 16. sajandi keskpaigas. 18. sajandil ehitati mõis nooblilt välja, kuid lammutati 1870. aastatel. Praegune neogooti stiilis mõisahoone valmis aastail 1875-1881, torn lisati 1891. Hoone siseplaneering on ebasümmeetriline, rikkalikult on kasutatud väärispuitu. Säilinud on vanast hoonest üle toodud barokkuksi, koobaltmaalingutega ahjukahleid. Kõrvalhoonetena võimalik näha lautasid ja viinavabrikut. 1929. aastal asus seal lastesanatoorium, praegu kasutusel hooldekoduna.

Luua mõisa on mainitud 16. sajandil. Barokne ühekorruseline kõrge katusega härrastemaja ehitati 1730. aastail, kuid sisaldab endas ka vanemaid müüre. 19. sajandil ehitati juurde tiibhoone. Oma praeguse kahekorruselise kuju sai 20. sajandi keskpaigas, kui hoonesse asus Luua metsanduskool. Endist katusejoont tähistab fassaadil asetsev vahekarniis. Esimese korruse akendel võib näha juugendlikke raamistusi. Peahoone läheduses on erakordselt rikkaliku puitpitsiga kaunistatud kavaleridemaja, mis pärineb 19. sajandi lõpust. Vaatamist väärib ka 14 hektari suurune inglise stiilis park oma looklevate teede ja tiikidega, mis on üks ilusamaid ja korrastatumaid mõisaparke Eestis, kus on säilinud ka üks väheseid gooti alleesid.

Ka Pajusi mõis on olnud Põltsamaa lossipiirkonna osa, mis 17. sajandil kujunes iseseisvaks mõisaks. Peahoone ühekorruseline osa on 18. sajandist pärinev vanabalti tüüpi ehitis. Tänasel kujul olev mõisahoone valmis 1830. aastal ning on hilisklassitsistlikus stiilis. 1930. aastal, kui lammutati selle vasakpoolne tiib, muutus hoone tundmatuseni. Läheduses asuvad ka kõrvalhooned, neist uhkeim on kaaristu ja kolmnurkfrontooniga ait. Praegu kasutatakse mõisahoonet rahvamajana.

Puurmani mõisa ajalugu seostatakse Liivi sõjas hävinud Kursi ordulinnusega. Mõis saavutas esindusliku välimuse 18. sajandi teisel poolel, kuid 19. sajandi alguseks oli juba võrdlemisi lagunenud. Praegune uhke neobaroklik loss püstitati 19. sajandi teisel poolel. Küllusliku fassaadidekoori juures on märgata neorenessansile iseloomulikke jooni. Ka nurgatorn on neorenessanssi sümbol, sarnaseid võib märgata ka teistes Eesti mõisates, näiteks Murastes või Väinjärvel. Hoone sisekujunduses on kasutatud rokokoo ja klassitsismi elemente, näiteks laerosette, pilastreid, tahveldisi. Märkimisväärsed on ka puidust uksed ja kassettlagi söögisaalis. Kahjuks on enamik kõrvalhoonetest ümber ehitatud, ringtallist on säilinud vaid osa. See-eest on säilinud mõisapark, mis viib kindlustatud kallastega paisjärveni. Alates 1926. aastast töötab mõisas kool.

Võisiku mõis kujunes jällegi Põltsamaa lossi maadele, kohta, kus juba 16. sajandil on nimetatud üht talupoegade poolt mahapõletatud mõisat, mis kandis nime Wesekes. Härrastemaja ei ole ehitatud korraga, vaid see on kerkinud mitme etapina. Hoone põhiosa, ühekorruseline kõrge katusega härrastemaja, pärineb 18. sajandist. Hiljem on lisatud kõrgem keskne ärkel ja veranda. Mõisakeldrid on võlvitud. Peahoone kõrval asub ait, mis pärineb 18. sajandist. 19. sajandist pärinevad maa- ja telliskivist kõrvalhooned on ümber ehitatud. Mõisasüdamest pooleteise kilomeetri kaugusele on maetud Timotheus von Bock, keda tuntakse rohkem Jaan Krossi teosest „Keisri hull“. 1925. aastast saadik kasutatakse mõisahoonet hooldekoduna.


Kasutatud on materjali järgmistest teostest:
„Eesti mõisad“ I. Sakk
„Eesti mõisad“ A. Hein