Jõgevamaa kirikud

Jõgevamaa kirikutest on paljud saanud mõjutusi gooti stiilist, kuid esineb ka varaklassitsismi, baroki ja neogooti näiteid. Järgnevalt mõned paremad näited erinevatest stiilidest.

13. sajandil valminud gooti kirik Palamusel kannab nime Bartholomäuse kirik. Viis sajandit hiljem on kirik saanud barokse viilutorni. Gooti stiili esindab ka Maarja-Magdaleena kirik, mis on ehitatud 14.-15. sajandil. 19. sajandi ümberehituse käigus lisandus neogooti detaile. Kursis paiknev Maarja kirik on see-eest täiesti neogooti stiilis. Teine samanimeline kirik asub Tormas (Maarja kirik), mis on ehitatud barokses stiilis, kuid hilisemate ümberehituste käigus on lisandunud neogooti vorme. Mustvee kirik on aga ehitatud täiesti neogooti stiilis ning selle arhitektiks on J. Maas. Kodaveres asuv Mihkli kirik on ehitatud varaklassitsistlikus stiilis 18. sajandi teisel poolel. Eriline on ka Põltsamaa Nikolai kirik, sest see on ehitatud kindluse suurtükitorni ja 17. sajandi pühakoja kohale. Hiljem on lisatud barokktorn. Omanäoline on ka Laiuse Jüri kirik, mis on ehitatud 14. sajandil.

Kindlasti ei tasu külastamata jätta Peipsi-äärseid pühakodasid. Asuvad seal ju vanausuliste palvemajad, mis väljast näivad üsna tavalised. Aimu, et tegemist on kirikuga, saab üksnes majal asuvast ristimärgist. Kuid sisemuses peitub palju sellist, mida paljud näinudki ei ole. Siiski ei tasu ette teatamata sinna kohale sõita sooviga palvemaja külastada. Tavaliselt, kuna eelnevatel aegadel on suure külastuse tõttu levinud jutud sealsest rikkusest kaugele, mistõttu on sinna leidnud tee ka vargad, külastajaid täna enam palvemajadesse ei lubata. Kuid piisavalt pika etteteatamisajaga ja kokkuleppe alusel on see siiski võimalik.

Kasutatud on raamatut:
„Eesti kirikud“ E. Helme, I. Hansla, M. McIlfatrick-Ksenofontov